Katre

That's the way how to start trip to Iran. We took some visa pictures.

19.11.2011 Pühapäeval läksin turule, et võtmest koopia teha. Heas usus, et võtme tegemine maksab umbes kolm lari, lähenesin esimesel meistrile. "Oi-oi, seitse on palju," arvasin hinda kuuldes. "Можна пять...?" pingutasin kõvasti oma vene keelt, mille peale mulle kärmelt silma pilgutati ja väike, ent siiski märgatav, noogutus anti. Kui võti valmis ja tibake juttugi sinna juurde juba aetud, ulatatakse koos võtmega seinalt ka väike Pionokkio, tuntud ka kui Buratino (vaata ka siia ). Kuigi võtme eest tuleb lõpuks tasuda siiski seitse raha, on mul kingituse üle hea meel ja hinna üle vaidlema ei hakka. Saame Pionokkioga ruttu sõpradeks ja otsustame, et võtmemehega me päris kindlasti dringile ei lähe, vaid jalutame hoopis Thbilisi Mere poole, mis tegelikult on siiski paisjärv või pigem isegi suur veehoidla. Monument "Chronicle of Georgia" Tbilisi Sea or Tbilisi reservoir

Sighnaghi, 22.-23. oktoober/2011 Vahel on tunne, et enam ei taha ja ei viitsi. Siis tuleb aga päike ja kõik on jälle paigas. Jalutad, teadmata kuhu, ja naeratad, teadmata kellele. Ning siis head asjad juhtuma hakkavadki - kui avastad, et oled eksinud. Loed raamatust, et kuskil lähima kolme kilomeetri raadiuses on klooster, mis ümbritsetud küpressi puudega. Seisad mäeotsas ja kujutad ette, et see, mis taamal paistab ongi just see, mille kohta äsja lugesid. Päevale sisukust otsides otsustad sa kloostrini jalutada. Tüdinenud endast ja mõtetest, teed juhusliku katse oma kujutlusele kinnitust otsida. See purustatakse, aga sa ei hooli. Kuigi raamatust loetud Bodbe klooster väidetaks olevat täpselt vastasuunas jätkad sa oma teed juba alustatud rada pidi. Ent enne veel jõuab vastaja sind endale külla kutsuda ja sina küllakutse tagasi lükata ning juba sa leiadki end sünnipäevapeolt, kus ei puudu suurepärased söögid ja koduvein, laul ja tants klaveri saatel, nali ja naer hommikuni ning mis pea

Pool üks panen äratuskell seitsmeks helisema ja pea padjale. Plaan on lumesadamise korral hommikul enne kooli minna ilma pildistama. Julge plaan igal juhul! Kell viis - kisa köögis, mille kõrval meie armas väike tuba. Lund ei saja. Enamusrahvus tähistab hostelis sünnipäeva. Vähemusrahvused kannatavad selle vapralt välja. Koondutakse küll uksele rindele ja ollakse juba valmis vasturünnakuks, et nüüd küll aitab!, ent ajalugu või on see rahvustevahelise vaenu õhutamise hirm, on see, mis meie suud lukus hoiab. Ka teised Euroopa rahvad hoiavad diplomaatiliselt mängust eemale – nagu alati! Anname neile andeks, teame, et tegelikult nad toetavad meid, aga nemad asuvad ju pingekoldest kaks sammu kaugemal. Peaaegu tuleb uus uni peale, kuid ei! ÜLLATUS-ÜLLATUS - kell kuus tuleb uus üllatus! Kas tegu on tõesti organiseeritud ja kavalalt läbimõeldud pingeseisundi teravdamisega provokatsiooni abil? Üldse ei taha enam diplomaatiliseks jääda aga argument "nad hakkaks sind vihkama" h

Monday to Friday - going to school. View from 3rd floor to the hills. Wednesday - Russian class with hot tea and cookies. Regards to B (: Friday after school - a stunning puppet show "The Autumn of My Springtime" in the Tbilisi State Marionette Theatre… and Estonian-Ireland football match. „Historical“ had the better meaning before the match, but as it is said „participation is all that counts“ . Saturday – Giuseppe Verdi “Attila” . Sunday – Pretending being efficient and observing fishes in the café. I also offered a pleasant company to the guards in the photography exhibition.

21.10.2011 Warm up - wine and eggplants covered with local cheese. Tbilisi State Conservatoire, Grand Hall. Mindia - the long story short After a long period of absence mountaineer Mindia comes back to his native country. /…/ Mindia /…/ knows the secret language of animals and birds, understands the echo of rocks and the noise of water falls. /…/Mindia’s brother was killed by mountaineer Chalkhia. /…/ Chalkhia /…/ killed Mindia’s brother /…/. /…/ Mindia doesn’t want to kill the man. /…/ It is dark night. /…/ Mindia has stolen time for love in such a bloody war. /…/. /…/, why he refused to fight Chalkhia? /…/ The motherland is saved. Mountaineers return back and throw the enemy’s flag at Mindia’s feet. Mindia’s father is wounded. He has only one wish before death - to take blood revenge. /…/ Chalkhia is approaching Mindia, but Mindia has already decided not to kill him. Chalkhia at last attacks him. Now Mindia is obliged to defend himself. /…/ Mindia hears the sound of invisible natu

7.november 2011, Tbilisi Hommikul kooli minnes sadas veel vihma. Koolist tulles juba lund. Tänane esimene üllatus tabas mind aga köögis aknast alla vaadates. Suur auk asfaldis, kus võis näha voolamas maa-alust "jõge"! Akna all töö alles käib, kuigi väljas juba pime. Vett lubati meile hommikuks (rõhk sõnal "lubati").

Fotomeenutus: Kazbegi 2008 / Memories: Kazbegi 2008

15.oktoobril 8 paiku hommikul Bussi(loe:maršutka)jaama jõudes, piirasid meid ümber taksojuhid, kes väitsid üpris kindlameelselt, et ühtegi bussi ega maršutkat küll sel päeval Kazbegi ei sõida - küll võib aga keegi neist endist meid kohale viia. Kuigi nende juttu me uskuma ei jäänud, sai määravaks mõistlik hind ja asjaolu, et saime petusi seal, kus tahtsime. Meie "taksojuht" (pildil), kes meid Kazbegi viis polnudki päris taksojuht. Nagu hiljem selgus, sõitis mees lihtsalt Thbilisist kodukülla tagasi ja meie maksime kütte eest. Meile diil sobis ja küllap ka talle, sest kui vähegi tema kollasel Žiguli hoog sees oli ja tee alla mäge läks, keeras ta süüte välja. Palju sellise sõidustiiliga tegelikult kütet säästab, jäi teadmata. Kohale jõudes viis taksojuht meid oma klassiõe juurde, kes meile süüa ja ööks ulualust pakkus. Väikese tasu eest muidugi. Teel Kazbegi tegime jahedast ja veidi vihmasest ilmast hoolimata peatusi, et värviline sügis pildile püüda. Teele jäi ka Ananuri kindl