Katre

Esimene nali eestlaste aegluse kohta tuli umbes nädal tagasi leedu tüdrukutelt stiilis, et kaks inimest istuvad kohvikus ja näevad kolmandat tänaval. "Näe, lätlane kõnnib!" viipab üks. "Ei, see on eestlane, kes seal jookseb," parandab teine. (Aga kes esimesena nõud ära peseb - eestlane või leeduks?) Grusiin Daivid teadis aga järgmist. Venelased ja eestlased sõidavad eskalaatoriga, mis äkitselt seisma jääb. Venelased hakkavad kiruma ja kõnnivad trepist üles. "Huvitav," arutleb eestlane pool tundi hiljem, "miks see eskalaator täna nii aeglane on?". Ani ema Kazbegis jutustas meile aga loo sellest, kuidas ta oli kogu aeg arvanud, et grusiinid muud ei tee kui istuvad laua taga ja joovad. Siis käinud ta ära aga Eestis ja sai sealt endale nii mõnedki sõbrad. "Nüüd ma tean, et see lugu grusiinide joomise kohta on kõigest müüt," ütles ta elutargalt. Kilpkonna poeg ja Kelli prillid Rumeenias (2011). (Estonians are slow, or what?) Käisin täna Thbi

Järgnevad pildid on tehtud teel Kazbegi mägikülla ja Kazbegis. Meid sõidutanud autojuhi sõnul elavad Kazbegis vaid hollandi lehmad. Samas võin kinnitada, et mõned pildile jäänud lehmadest sarnanevad väga ka nendele eesti must-valgetele kirjakutele, kelle vahel me väiksena karjamaal joosime. Minu jaoks olid ära tundavad ka punased lehmad . Vanaemal oli ka üks selline. Ja kanad on nagu kanad ikka. Arusaamatuks jäi ainult see, et kui nad igal pool vabalt ringi siblivad, kas neil ka kuskil pesakastid on, kuhu nad munemas käivad, või otsivad nende omanikud mune naabri lillepeenrast?

11. oktoober 2011 Gruusia vs Kreeka. Mikheil Meskhi staadion Thbilisis. Pilet mängule 10 kohalikku raha. Mängu tulemus 2:1 tugevamate kasuks.

Containing some of the oldest and most important churches in the country, Mtskheta has been Georgia's spiritual heart since Christianity was established here in about AD 327. (Lonely Planet) Maršutkaga Mtskhetasse sõites pandi meid teepervel maha kohas, kus linn juba paistis. Jalutuskäik mööda jõeäärt linna tõotas tulla ilus, kuni hais salliga nina katma sundis. Tegu oli ilmselt kohaliku prügimäega, mis ei meenutanud küll mäge, ent kogu jõeäärne tee oli ääristatud kahtlaste jäätmetega. Prügimäelt teisele poole jõge vaadates paistis mäe otsast Jvari kirik. Mtskheta festivali nukuteater. Festivalil oli märgata harjumatult palju isasid lastega tegelemas. Lonely Planet soovitab Mtskhetas Kafe Baris lobio' t proovida. Eeskujulike turistidena me seda ka teeme. Oa-ja ürdi lobi paneb suu korralikult õhetama. Maitsetest trügis enim esile suus krõmpsuv toores sibul. Teenindus oli ääretult aeglane, Kafe Baris puudus köök - ettekandjad jooksid toidu järele, läbi tänava, tagahoovi. Mtskheta

Ülevaade esimesest nädalast Gruusias Vaade Tbilisile. Tänav Tbilisis. Möödudes tüdrukutest tänaval püüdsid viimased minust mobiiltelefoniga vargsi pilti teha. Hetk hiljem ei suutnud nad oma edevust ohjata ja hüüdsid mulle midagi senini arusaamatut. Ümber pöörates mõistsin peagi, et fotoaparaat minu õlal tekitas neis erilist elevust. "Watz your name? How are you?" kihistasid nad poseerimist lõpetades, "Good-bye!" Teisel pool teed istusid vanemad naised ja eelitasid inglise keelel selgelt üht teist keelt. "Откуда ты?" oli kahjuks sel korral see vähene, mis mu kõrv kinni püüdis, ja millele suu vastust suutis anda... Naabrid teevad remonti. Tbilisi vanalinn. Tuus kohvik vanalinnas. Tuusa vanalinna kohviku aken. Öö Tbilisis. Turul. Ehted. Esimesel pühapäeval (üle kolme aasta) esimene gruusia vein Gruusias.