Katre

7.01.2012 Kell on 3.30 hommikul. Lennujaama uksest väljudes pahvatab näkku 25 kraadine leitsak. On 20. juuli 2008. Oleme Thbilisis. Gruusiast on meil väga kindel ja vankumatu arusaam – siin tuleb veini juua. Pool tundi pärast lennujaamast väljumist ostab seltskond eestlasi endale kohalikku käärinud viinamarjajooki ja sõit Vene piiri äärde Kazbegi võib alata. Umbes kolm aastat ja umbes sama palju kuid hiljem on mul õnn naasta tagasi maale, kus armastatakse eestlasi ilmselt rohkem kui meie eestlased seda ise suudame. Grusiinidele paistab Eesti olevat suur vend, kellega sarnaneda salaja ihatakse. Euroopa Liit aga armastav ja pehme vanaema, kelle süles saaks probleemid unustada. Armastust Euroopa Liidu vastu näitavad tähelipud Thbilisi peatänaval, mis lehvivad siin võrdse uhkusega nii Radissoni hotelli ees kui justiitsministeeriumi fassaadil. Liiklushääled kõlavad kui sümfoonia  „New York ja Manhattan on minu unistus!“ ütleb mulle õhates Thbilisi lärmakatel tänavatel jalutades Gruusi...

31.12.2011 - 7.01.2012 Seni minu elu kõige toredama uusaastatervituse korraldasid mulle vahvad tüdrukud Sighnagis. Esimene meeldejääv kohtumine oli meil juba sügisel. Ka pere vanemad liikmed ei olnud üllatustega kitsid. Kapist võeti välja senini avamata Vana Tallinna pudel. Kuigi jäi tuvastamata, mis ajal see "vanakas" villiti, oletasmime, et see võis olla enne 80-ndaid. Pudel jäi avamata ka seekord. Küll aga tuli mul juba sügisel õpitud tantsud jälle meeldetuletada.  Enne kui päris pidu lahti läks, õnnestus meil linnas väike jalutuskõik teha. Puhata said, nii vaks kui maks. Ka silmad puhkasid kaunitel vaadetel.  Siis läks laul ja tants uue ja veelgi suurema hooga edasi. Muideks, see tore päev oli 2. jaanuar ja grusiinid teavad: nõnda nagu läheb 2. jaanuar, nii läheb terve aasta :)  Järgmisel päeval kolasime juba Davit Gareja mungakloostri lähistel. Ja ülejärgmisel päeval viisin vanemad "oma" maršutkaga juba Kazbegit vallutama. Pildil on Üks kangem kui Teine. Isa ko...

                                                                                                 Fotomeenutus jõuludest 24.12 - 30.12.2011 Millalgi, umbes kolm kuud tagasi, olid jõulud ja oli jõululaupäev.  Sõitsime maršutkaga Thbilisist Borjomisse.  Jalutasime linnas ja jalutasime metsas, kuni ledisime mägede vahel basseini soojaveetoruga.   Kuulu järgi oli torust tulev vesi 32kraadi. Metsast välja jalutades kihutasid meile vastu metsamehed. Järgmisel päeval sõitsime rongiga Borjomist mööda mäekülge üles Bakurjanisse,... ... et seal paar ringi traavi sõita.  Ja siis jälle tagasi Borjomisse (seda puhku siis maršutkaga), et õhtuks Aklatsikhesse jõuda.  Aklatsikhes lahutasime meelt taksojuhtidega kaubeldes.  Taht...

Vana Mersu. Soni ja sinine kampsun. Nagu päris. Enda imestuseks ajan taksojuhi märgatavasse segadusse, kui küsin, esimese asjana läbi akna, palju sõit Mõisvahesse maksab. Kogelen veidi ja päästan taksojuhu täbarast olukorrast, täpsustades, et soovisin ainult umbkaudset hinda teada.  "No... kuus eurot," poetatakse mulle pika mõtlemise peale õlgu kehitades. Ja keegi ei küsi, palju ma ise selle otsa eest maksta tahaksin. " Weird !?!" Õnneks päästan ennast totaalsest ebaõnnestumisest ja saan keele hammaste taha pidama enne, kui tingima jõuan hakata. Taipan, et see ei ole ju Thbilisi vaid Tartu. Järgneb kümmekond minutit igavat taksomeetri piidlemist. Taksojuhi ainsaks küsimuseks jääb, mis bussipealt ma tulen. Ei mingit huvi minu ega mu kooli kohta... Mõtlen, et igatsen Gruusiat. Taksomeeter tiksub tempokalt. Arutlen vaikides, et Thbilisis saaks kuue 6 lari (vähem kui kolm eurot) eest sõita peaaegu et igale poole. Nutta nagu ei taha, aga kurb on küll. "5.40." U...

Pildil on gruusiapärased jõulupuud Chichilaki `d Zugdidi linnas.

Metsatöölised tulevad Lagodekhi looduskaitsealalt. Lagodekhis. Tee Lagodekhist läbi külade looduskaitsealani. Looduskaitsealal. Kui tehnika ei jõu, tuleb hobustel palgid kokkuvedada.