Sighnaghi, 22.-23. oktoober/2011 Vahel on tunne, et enam ei taha ja ei viitsi. Siis tuleb aga päike ja kõik on jälle paigas. Jalutad, teadmata kuhu, ja naeratad, teadmata kellele. Ning siis head asjad juhtuma hakkavadki - kui avastad, et oled eksinud. Loed raamatust, et kuskil lähima kolme kilomeetri raadiuses on klooster, mis ümbritsetud küpressi puudega. Seisad mäeotsas ja kujutad ette, et see, mis taamal paistab ongi just see, mille kohta äsja lugesid. Päevale sisukust otsides otsustad sa kloostrini jalutada. Tüdinenud endast ja mõtetest, teed juhusliku katse oma kujutlusele kinnitust otsida. See purustatakse, aga sa ei hooli. Kuigi raamatust loetud Bodbe klooster väidetaks olevat täpselt vastasuunas jätkad sa oma teed juba alustatud rada pidi. Ent enne veel jõuab vastaja sind endale külla kutsuda ja sina küllakutse tagasi lükata ning juba sa leiadki end sünnipäevapeolt, kus ei puudu suurepärased söögid ja koduvein, laul ja tants klaveri saatel, nali ja naer hommikuni ning mis pea...